Korduma kippuvad küsimused
Vedrude projekteerimine
Kas vajate mikroskoopiliselt väikest vedrut farmaatsiatööstuse tarbeks või hoopis suuremat vedrut rasketööstuse seadmete jaoks? Meilt saate abi juba vedru projekteerimise etapis!
Meiega tasub ühendust võtta juba projekteerimisprotsessi algfaasis. Nii tagate, et projekti ei pea uuesti alustama näiteks põhjusel, et vedru algselt mõeldud kohta ei mahu või ei sobi.
Millele tuleks vedru projekteerimisel tähelepanu pöörata?
- Kui suures ruumis vedru töötab?
- Kui palju jõudu on liikumise mingis faasis vaja?
- Olud (temperatuur ja korrosioon)
- Mis tüüpi vedrut vaja on (surve-, tõmbe-, väände-, erivedru)?
Kui andmed on teada, projekteerime ja dimensioneerime teie vajadustele vastava vedru. Projekteerimisel võtame arvesse kasutuskoha, materjali ning kulutõhususe nõudeid.
Kas valmistate vedrusid kliendi mõõtude järgi?
Õigesti dimensioneeritud vedru võib määrata kogu seadme toimivuse.
Kui standardvedrude hulgas Teie vajadustele vastavat vedrut ei leidu, saab selle valmistada Teie mõõtude alusel. Tellimuse järgi valmistatud vedru saab täpselt selline, nagu soovite, ja see võib olla ka väga kulutõhus.
“Meie CNC-operaatorid on valmistanud tuhandeid erinevaid vedrusid. Nende andmebaasis leidub kindlasti mudel, mida saab kohandada Teie vajadustele.” Lasse Hahto, tegevjuht
Mis ei ole vedrude valmistamisel võimalik?
Vedrude kavandamisel on hea arvesse võtta vähemalt järgmisi vedrudega seotud piiranguid:
- CNC-automaatseadmeid kasutades ei saa traatdetailide painutused olla üksteisele liiga lähedal
- Vedruterast ei saa keevitada
- Vedruterasele ei saa teha keermeid
Mida peaks teadma vedru materjali valimisest?
Vedru materjali ja pinnatöötluse kavandamisel tuleb arvestada järgmisi asjaolusid:
- Kas vedru peab taluma niiskust või kokkupuudet muude ainetega?
- Kas vedru paigutatakse kohta, kus on suured temperatuurikõikumised?
Meie eksperdid oskavad teile soovitada sobiva töötluse vastavalt sellele, mis oludesse vedru paigaldatakse. Kogu meie kasutatav vedrude tooraine tuleb Euroopast, mis tagab materjalide vastutustundliku tootmise ning parema tarnekindluse.
Kuidas kontrollitakse vedrude kvaliteeti?
Vedrude kvaliteedi tagamine algab juba tootmise seadistusetapis, kui seadme operaator kontrollib jooniste järgi mõõtmeid ja tolerantse. Tootmise ajal jälgib operaator pidevalt tootmisprotsessi ja kontrollib selle kulgu.
Kui tooted on valmis, läbivad need lõppülevaatuse, mille viib läbi isik, kes ei osalenud tootmisetapis.
Joonisel määratletud nõudeid arvestatakse kogu tootmisprotsessi käigus ja igas etapis kontrollitakse, et need oleksid täidetud.
Lisateave erinevate vedrutüüpide projekteerimiseks
Kas teate juba, millist vedru te kavandate? Allpool on esitatud täpsemat teavet erinevate vedrulahenduste loomiseks.
Survevedru
Tavalise survevedru vedrukonstant on lineaarne.
Vedru jõud arvutatakse valemist F = Rs x L, kus Rs on vedrukonstant ja L on vedru pikkuse muutus võrreldes vaba oleku pikkusega.
Näide: 100 mm pikkune vedru, mille vedrukonstant on 0,4 N/mm, surutakse kokku 70 mm pikkuseks: F = 0,4 N/mm x 30 mm = 12 N.
Progressiivne survevedru
Tavalisest survevedrust saab progressiivse, kui selle sammu ehk keerdude tihedust muudetakse vedru keskel. Sel juhul on vedrul vähemalt kaks erinevat sammu ja vastavalt sama palju vedrukonstante. Kui tihedama sammuga keerud surutakse kokku, jääb elastseks elemendiks ainult harvemate keerdudega ja jäigem vedru osa.
Sirge progressiivse survevedru üks levinud kasutusvaldkond on näiteks sõidukite amortisaatorite vedrud.
Sellel näidisvedrul on kolm erinevat sammu ja vastavalt kolm erinevat vedrukonstanti. Pikkuse ja jõu graafikul on näha vedru kolm erinevat tööpiirkonda.
Koonusvedru
Koonusvedru jõud suureneb progressiivselt vastavalt keerdude kokku surumisele. Vedrukonstant võib alguses olla lineaarne, kuid niipea kui suuremad keerud hakkavad kokku puutuma või vajuvad samale tasandile, hakkab vedrukonstant progressiivselt kasvama.
Küsige pakkumist
Tõmbevedru
Vedru jõud arvutatakse valemist
F = F0 + Rs x L, kus F0 on eelpinge, Rs on vedrukonstant ja L on vedru pikkuse muutus võrreldes selle vaba oleku pikkusega.
Näide: 100 mm pikkune vedru, mille eelpinge on 30 N ja vedrukonstant 3 N/mm, venitatakse 120 mm pikkuseks: F = 30 N + 3 N/mm x 20 mm = 30 N + 60 N = 90 N.
Progressiivne tõmbevedru
Progressiivse tõmbevedru saab valmistada progressiivse survevedru ja läbi selle lükatavate U-konksude abil. See on tööpõhimõttelt paljudele paadisõitjatele tuttav nn kinnitus- või ankurdusvedru.
Küsige pakkumist
Väändevedru
Progressiivse tõmbevedru saab valmistada progressiivse survevedru ja läbi selle lükatavate U-konksude abil. See on tööpõhimõttelt paljudele paadisõitjatele tuttav nn kinnitus- või ankurdusvedru.
Väändevedru
Väändevedru tugevus ja väändemoment sõltuvad selle materjalist, materjali paksusest, vedru läbimõõdust ning keermete arvust.
Topeltväändevedruga saab tekitada palju jõudu väikeses ruumis.
Väändevedru vedrukonstanti väljendatakse väändemomendina: Rs = Nmm / kraad. Vedru tekitatava jõu määramiseks on lisaks vaja teada varre pikkust ning vedru väändenurka kraadides: F = Rs x a / L, kus Rs on vedrukonstant, a on vedru väändenurk ja L on varre pikkus.
Näide: 900 mm laiuses ukses on hingevedru, mille vedrukonstant on 50 Nmm/°. Kui uks avatakse 90°, on vedru tekitatud jõud ukse servast lükates
F = (50 Nmm/° x 90°) / 900 mm = 5 N.
Traatdetailid
Traatdetail võib toimida tootes elastse elemendina, kanda üle jõudu, olla kinnituseks, toimida lülituselemendi või hoopis antennina. Traatdetaile kasutatakse nende madalate tootmiskulude ja hea kohandatavuse tõttu näiteks leedlampide kinnitamiseks. Tüüpilised tooted on mitmesugused eritellimuse järgi valmistatud riputuselemendid ning vedrusplindid.
Küsige pakkumist